12.02.2015   /   by admin   /  

Taani disainikultuur koos ProDesign´i prillidega

Taani disainikultuur koos ProDesign´i prillidega

Taani prillidetootja firma ProDesign asutati 1973.aastal, aga tänapäeval on see totaalselt erinev sellest, millele tol ajal alus pandi. Alates 2000. aastal toimunud totaalsest restruktureerimisest on  kardinaalselt muutunud nii disaini filosoofia kui ka firma põhiväärtused ja identiteet, seega on otseseid võrdlusi teha keeruline.

Nooruslik ja kogemustega

Tänapäeva on ProDesign ambitsioonikas firma, mis rajab endale maailmaturul üha kasvavat positsiooni ning seda läbi oma võime kiirelt ära tunda ja omaks võtta uuemaid trende. Firma peakontor asub Taanis ning harukontorid Hamburgis, Bilbao´s, Lille´s, Leeds´is ja San Franciscos.

Läbi oma üle terve maailma ulatuva edasimüüjate võrgu abiga toob ProDesign inimestele kätte Taani prillikandmise kultuuri ja disaini põhilise stiili ning annab sellega ka globaalsele prillide turule edasi Taani elukvaliteedi sisu. Oma 30-aastase kogemuse ja nüüdseks juba tuhandetesse ulatuva kliendibaasiga ühendab ProDesign endas nii kogenud ja hästitoimivat prillidetootjat kui ka (ja seda eriti peale 2000. aasta restruktureerimist) modernset ja nooruslikku suurkorporatsiooni.

Taani disainikultuur koos prillidega edasi üle kogu maailma

ProDesign´i uus logo rõhutab seda, mida firma peab tähtsaks – nimelt Taani disainipärandi edasiandmist firma toodete kujundamisel. On ju Taani disainikultuur, eriti Taani mööblidisain, tuntud üle kogu maailma. Inimesed imetlevad selle puhtaid selgeid jooni, kestvat kõrget kvaliteeti ja unikaalset võimet kombineerida vormide kergust toodete hea funktsionaalsusega. Ka ProDesign rõhutab neid elemente oma prillide kollektsioonides, et luua kujundus, mis on eksimatult iseloomulik Taani disainikultuurile.

Vaata ProDesign´i 2015. aasta kevade lookbook´i SIIN ja vali Taani disainile sarnaste puhaste joontega prillid SIIT.

read more

11.02.2015   /   by admin   /  

Peen Taani moekunst

Peen Taani moekunst

Kopenhaagenlastel kukub stiil lihtsalt välja: nad panevad selga 10 kihti riideid, salli ja saapad ning see tuleb neil nii lihtsalt välja sellise elegantsiga, mida on mujal maailmas väga raske leida.

Vaadeldes taani moekultuuri, märkad, et kõik siin tunduvad omavat sünnipärast stiili, mis tundub tulevat sundimatu ja näeb kunstiliselt hea välja. Hommikul ootab taanlane päeva, paneb riidesse- õues on tormine ja lund sajab näkku-, kuid ikka istub taanlane jalgratta selganja näeb piisavalt stiilne ning värske välja ka selleks, et õhtul sõpradega baari minna ja väiksed õlled teha. Pole kerge ülesanne, aga vot taanlastel see õnnestub.

Kahtluseta on inimesed Kopenhaagenis moeteadlikumad kui kusagil mujal Skandinaavias. Linn ise on elav, moodne linn, mille pikk ajalugu eksisteerib koos viimaste trendidega arhitektuuris, disainis ja moes. See on ühiskond, mis püüdleb disainis probleemivabade lahenduste poole, kus välimus ja stiil töötavad koos ülima funktsionaalsusega. Riided on taani disainis leidnud olulise koha ja viimastel aastatel on Taani ettevõtted suutnud leida oma koha ülimalt konkurentsirohkes rahvusvahelises riidetööstuses. Mõned nendest populaarsetest firmadest on InWear, Carli Gry, Huset Sand, Red & Green ja paljud teised. Kuigi enamik neist ettevõtetest alustasid müüki vaid oma poodides, siis nende ettevõtete disainerid on leidnud niši, kus stiilne kohtub soodsa hinnaga. See ongi neil aidanud muutuda rahvusvahelisel turul nii populaarseks.

Kopenhaagen, mida peetakse hetkel Euroopa neljandakas suurimaks moepealinnaks, võõrustab oma moenädalal kaks korda aastas: veebruaris ja augustis. Kopenhaageni moenädal on regiooni kõige suurem sellelaadne üritus ja üritab suurendada ning populariseerida professionaalsete taani disainerite müügivõrku. Seda korraldab Taani moe instituut, hiljuti loodud võrgustik, mille lõi taani moetööstus. Moenädal koosneb kolmest suurest messist: CIFF Bella keskuses, Revolver Øksnehallen ja Gallery, mis koosneb erinevatest väiksematest galeriidest. Kopenhaageni moenädalaga seoses on palju üritusi, mis on avatud kõigile soovijatele.

Moelavad on ehitud suure valikuga uutest ja tuntud Taani talentidest, kes esitlevad oma uusi kollektsioone. Enamik neid kasutavad oma unikaalset disani, mis koosnevad innovatsioonist ja esteetikast, mis pooldavad naiselikkust ja praktilisust. Lõppude lõpuks on kõik Kopenhaageni elanikud stiiliga üle valatud. Linnast on välja arenenud palju kuulsaid disainereid. Kui mainida ainult mõned, siis võite leita siit Baum ja Pferdgarteni, munthe plus simonsen ja meestekollektsiooni WoodWood. Need disainerid hiilgavad siis, kui on vaja kujundada riideid, mis on parimad külmas ja kõledas ilmas ning ka mõeldes Kopenhaageni rattakultuurile, mis siiski väljendab keerukust, traditsioone,stiili ja Põhjamaade traditsioone.

read more

10.02.2015   /   by admin   /  

Taani kultuuriline etikett

Taani kultuuriline etikett

Inimesed

Taanlased on tunnustatud oma saavutuste poolest teaduses, kunstis, kirjanduses ja arhitektuuris. Nad hindavad sallivust ja mitmekesisust. Taanlased on väga uhked oma suurepärase haridussüsteemi üle. Kuigi taanlased hindavad lähedast ja stabiilset pereelu, siis on neil üks suuremaid lahutuste protsente Euroopas. Enamik naisi käivad Taanis tööl.

Kohtumine ja tervitused

Suru kätt kõigi kohalolijatega: meeste, naiste ja lastega, nii äri- kui ka erakohtumisel. Suru kätt enne naistega ja tee seda ka siis, kui lahkud.

Kehakeel

Taanlastele ei meeldi, kui neid puudutatakse.

Ärikultuur

  • Taanlased suhtuvad täpsusesse väga tõsiselt, eriti ärikohtumistel, ning eeldavad ka sinult sama. Helista kohe ette, kui peaksid hilinema. Kohtumised algavad ja lõppevad väga täpselt.
  • Enne tõsiste ärikõneluste alustamist räägitakse tavaliselt 15 minutit igapäevastest asjadest.
  • Koosoleku plaanid on tavaliselt täpselt paika pandud ning struktuur eeldab probleemist informeerimist, läbiarutamist ja otsust.
  • Otsuseid tehake pärast kõigi projektiga seotud isikute ära kuulamist, kuid vastutus jääb ühele isikule.
  • Ettevõttega seotud õhtusöögile tavaliselt abikaasasid ei kutsuta.

Toit ja meelelahutus

  • Taanlased eeldavad sotsiaalsetel üritustel ajalist täpsust.
  • Õhtusöök on tavaliselt aeglane ja pikk (kuni 5 tundi), koos rohke vestlusega. Planeeri oma aega nii, et oled üritusel ka vähemalt 1 tund peale söömist.
  • Ametlikul õhtusöögil võidakse meestele anda kohakaardid, millel on kirjas ka tema kaaslase nimi, kes istub tema paremal käel. Kaaslane tuleks saata laua äärde.
  • Röstimine ehk tögamine on väga ametlik protsess. Ära töga oma võõrustajat kunagi enne, kui tema pole sind töganud, ning kunagi ei tohiks tögada endast vanemaid ega seisuselt kõrgemal asuvaid inimesi.
  • Aukülaline või vanim mees teeb lühikese tänukõne võõrustaja tänamiseks.
  • Külalistelt oodatakse, et nad söövad taldriku tühjaks.

Riietumine

  • Riietu alati viisakalt.
  • Ärikohtumistel kantakse tavaliselt ülikonda.
  • Teksad, kui nad on puhtad ja terved, on igapäevastel üritustel vastuvõetavad.

Kingitused

  • Kingitused avatakse kohe kätte saamisel.
  • Kui sind kutsutakse kellegi koju, siis too alati kaasa väike kingitus võõrustajale. Kingitus peaks olema tagasihoidlik: lilled, liköör, kommikarp. Ei tohi kinkida teravaid esemeid.
  • Ärikohtumistel tavaliselt kingitusi ei vahetata, kuid väike kingitus on sobilik edukate läbirääkimiste puhul. Alkohol, šokolaad, firma logoga meened.

Abistav info

  • Taanlased võivad olla väga iroonilised. Nad ütlevad näiteks, et “Päris jahe ilm täna”, kui õues on põrgukuumus.
  • Taanlased ütlevad kõige peale ja kogu aeg “Aitäh”.
  • Taanlased küsivad seda, mida tegelikult tahavad. Seega „Kuidas läheb?” peaks küsima ainult inimestelt, keda hästi tunned ja tegelikult teada tahad, kuidas neil läheb.
  • Ära tee ohtralt komplimente ja kommenteeri inimeste riietust.

Soovitused naistele

  • On aktsepteeritav, kui võõramaalasest naised kutsuvad taani mehe õhtusöögile, kuid ole valmis, et tema naine tuleb kaasa. Traditsiooniline taani mees võib nõuda õhtusöögi eest tasumist, kuid uuem sugupõlv võib lasta ka naistel maksta.
  • Naised peaksid ärikohtumiseks valima lõunasöögi, mitte õhtusöögi.
  • Taanis naised tänaval ei suitseta, küll teevad nad seda mujal.
read more

09.02.2015   /   by admin   /  

Taani klubikultuuri uus trend – pimedas helendavad läätsed

Taani klubikultuuri uus trend – pimedas helendavad läätsed

Taanlaste klubikultuur, mis üsna ühetasa on loksunud juba mitu mõnda rahulikku aega, on nüüd saamas korralikku raputust – Taani turule uue moeröögatusena jõudnud hulganisti värvilisi- ja efektläätsesid, mis tagasihoidlikumad inimesed suisa ära ehmatada võivad.

Nõrganärvilistele keelatud

Nimelt on tegu pimedas helendavate läätsedega, mis hakkavad helendama pealelangeva ultraviolettvalguse mõjul. Helendav efekt saavutakse luminestseeruva värviga, mis kantakse läätsede pinnale. Tuntud ka reiviläätsede nime all, on need spetsiaalselt disainitud klubihuntide öid valgustama, samuti võib neid tihti näha ka halloweenipidudel ning vampiiride-, gooti- ja haldjate subkultuuride kogunemistel, kus need annavad erinevatele teemakostüümidele viimase lihvi. Kollektsiooni nimi on The Dark ehk Pimedus ja reklaamiks neile öeldakse nii: „Nii vanad kui noored võivad nüüd heita pisut valgust oma hinge tumedatele osadele ja püüda vältida seda, mida me tegelikult kardame. Pimedust!!“

4-s värvitoonis helendav The Dark

The Dark kollektsiooni läätsed on saadaval nii retseptiga kui ka ilma ning neljas värvitoonis – sinine, roheline, kollane ja roosa.

* Sinist värvi läätsesid eelistavad nii mehed, kui naised – seda ilmselt sinise rahustavate psühholoogiliste omaduste tõttu. Musta valguse käes on läätsed imelist ultraviolett-neoonsinist värvi ja tavalise valguse käes kristallsinised.

* Rohelised läätsed on neist neljast värvist kõige seksikamad, kuna roheline värv mõjub inimese meeltele kõige meeldivamalt. Need on täiuslikud läätsed inimesele, kes soovivad, et tema vestluskaaslased tunneksid end hästi. Seega on need lisaks ööklubides kandmisele väga sobilikud ka rahulikumates kohvikutes ja lounge’des.

* Kollaste läätsedega saab särada nagu päike, kuna kollane on soe värv, mis väljendab õnne ja rõõmu.

* Roosa on universaalse armastuse värv – avab see ju õrnuse, enesekindluse ja vastupandamatu armastuse tunded.

Kui arvad, et sinu jaoks on pimedas helendavad läätsed natuke liig, aga efektset muudatust oma välimuses sooviksid klubiõhtuks siiski, siis vali värvilised läätsed SIIT

read more

Sel aastal tiba teisiti – ettevõtte suvepäevad merel

tallinn-panorama-cruises_1200x480_2-3Ilmselt on nüüdseks paljud ettevõtted oma suvepäevi piisavalt möllanud kohtades, kus kindel maa jalge all. Teeks õige asja sel aastal natuke põnevamaks. Kas olete sama hakkajad ja vaprad ka siis, kui maa kaugele maha jääb?

Monica.ee meeskond pakub merepealsete ettevõtete suvepäevadeks kõike vajalikku. Aitame organiseerida täisteenust – meilt saab lisaks meresõidule ka toitlustust ja meelelahutust, mis merepealsetele igati sobilik ja meelepärane on. Sestap vaata üle firma suvepäevad ja võta meiega ühendust.
Numbri helistamiseks leiad siit monica.ee või kirjuta meile info@monica.ee.

read more

08.02.2015   /   by admin   /  

Kunstnik Olafur Eliasson

Kunstnik Olafur Eliasson

Olafur Eliasson on 1967. aastal sündinud taani-islandi päritolu kunstnik, kes on tuntud oma skulptuuride ja suurejooneliste installatsioonide poolest, mis baseeruvad põhielementidel: valgus, vesi ja temperatuur.

Kui Olafur Eliasson esitles kuus aastat tagasi New Yorgis oma viisteist miljonit dollarit maksnud kose projekti, siis pealtvaatajad olid vaimustatud. Keset ühte suurimat maailma linnadest ilmus suurepärane looduseime. Neli veejuga, igaüks 30-35 meetrit pikk, ilmusid New Yorki neljaks kuuks. Sellest sai selline turistide atraktsioon, et hotellid müüsid spetsiaalseid joa vaatlemise pakette ja turismiagentuurid viisid läbi jugade ekskursioone.

Aastal 2003 oli Olafur Eliasson juba muutnud Londoni kuulsa Tate muuseumi ilmastikunäituseks, kus kõige tähelepanuväärsemaks objektiks oli hiiglaslik päike.

Ja aastal 2011 keskendus ta looduse ilule, kui ehitas suure vikerkaare Taani Arose muuseumi katusele Aarhusis. See oli 150 meetrit pikk ja 3 meetrit lai ning koosnes eri vikerkaarevärvidest klaasitükkidest. See oli tegelikult koridor, mille sees said turistid vaadelda Kopenhaagenit läbi eri värvi klaasi. Projekt maksis 60 miljonit Taani krooni.

Võib tõesti väita, et kunstnik valitseb ilmastikku, kuid tema kunstiline tegevus on veidi erinev.

“Minu tõeline kirg on inimesed, mind paelub mõte: milline on meie reaalsus? Me oleme kõik aru saanud, et pole ühte ja ainsat reaalsust. Kuidas me siis suudame ennast suunata ja kellega liituda? Ka reaalsuse mõiste on ju tegelikult vaid valmis ehitatud,” ütles kunstnik intervjuus Saksa ajalehele Der Spiegel.

Olafur Eliasson sündis Kopenhaagenis ja õppis aastast 1889 Taani kuninglikus peenete kunstide akadeemias, mille lõpetas 1995, ning avas seejärel Berliinis oma kunstistuudio. Oma stuudiot nimetas ta “ruumiliste uurimuste laboratooriumiks”. Varsti pani ta kokku mitu näitust, mis koosnesid peamiselt teemal looduslikud elemendid- valgus, vesi, tuul.

Täna töötab Olafur Eliassoni stuudios umbes 30 arhitekti, inseneri, käsitöömeistrit, assistenti ja paar kokka, kes kogu selle meeskonna ära toidavad. Tänu oma poulaarsusele ja suurtele projektidele vajab ta ka suurt meeskonda. Nagu ta intervjuus ütles: “ Ma ei suuda vastata isegi viiele portsendile päringutest. Enne ma lihtsalt lükkasin tagasi ettepanekud, mis mulle ei meeldinud, aga nüüd ei jõua ma isegi nendele kirjadele vastata, mis mind väga huvitavad.”

Lisaks kunstniku tööle on Eliasson ka professoriks Berliini kunstiülikoolis. Ta elab Kopenhaagenis koos oma abikaasa ja kahe lapsega.

read more

07.02.2015   /   by admin   /  

Kopenhaagen- jalgrattalinn juba 100 aastat

Kopenhaagen- jalgrattalinn juba 100 aastat

Taani jalgrattakultuur on pea sama vana kui jalgratas ise. Kopenhaageni elanikud on sõitnud jalgrattaga tööle juba aastast 1880. Juba siis oli see kiireim, lihtsaim ja keskkonnasõbralikem viis linnas ringi liikuda. Aasate jooksul on jalgratta nimetus ja välimus on muutunud. Algselt sai  jalgratas (bicycle) oma nimetuse 1871. aastal Briti insenerilt James Starleylt. See jalgratas, tuntud ka kui “penny-farthing”, oli suure esirattaga ja pisikese tagarattaga. Jalgratas oli väga ohtlik ja ebapraktiline. Modernse kujuga jalgratas leiutati mõni aasta hiljem 1885. aastal: see osutus lihtsaks, kiireks ja praktiliseks.

Kopenhaagenis arenes jalgratta-kultuur

Kopenhaagenis suurenes jalgrataste populaarsus eriti 1920. ja 1930. aastatel. Kopenhaageni tänavatel võis kohata inimesi kõikidest ühiskonnaklassidest külg külje kõrval jalgrattaga sõitmas. Keskklassi koduperenaine sõitis jalgrattaga toidupoodi, rikas pankur läks jalgrattaga tööle ja noor käsitöömeister vedas jalgrattaga on kaupu.

Asjad muutusid Teise maailmasõja ajal. 1950. aastatel tuli turule palju uut tehnoloogiat ning jalgrattad pandi kuuri paremat aega ootama. Kopenhaageni elanikud vahetasid oma jalgrattad mopeedide ja mootorrataste vastu ja kui linnaplaneerijad hakkasid 1960. aastatel uusi teid planeerima, siis jalgratturite huvidega ei arvestatud. Selle asemel nähti palju tanklaid, laiu kiirteid ja kõrgeid pilvelõhkujaid.

1970. aastate õlikriis tegi sellele suunale kiire lõpu. Võeti kasutusele “autovabad pühapäevad” ja jalgratturid protesteerisid linnade autostumise vastu. Palju valisid jalgratta auto asemel.

Jalgrattalinna tulevik

Kopenhaagen sai oma esimese jalgrattaraja juba 1910, kuid enamik radadest on ehitatud viimase kahekümne viie aasta jooksul. Tänapäeval läheb 50% Kopenhaageni elanikest jalgrattaga tööle. Ja suur osa neist teeb seda aasta ringi, nii vihma kui lumega. Kopenhaagenis on rohkem jalgrattaid kui elanikke, kokku umbes 400 kilomeetrit  jalgrattateid, mille hulgast võib leida maailma kõige tihedamini kasutatava jalgratta tee, mida kasutab igapäevaselt 40 000 jalgratturit.

Viimastel aastatel on linn loonud mitmeid jalgrattamarsruute, mis võimaldavad jalgratturil sõita läbi terve linna ja tee peale jäävad mitmed rohelust täis peatuskohad.

Infrastruktuur pole ainus teema, millega Kopenhaageni linnavalitsus hetkel jalgrattakultuuri arendades tegeleb. Kopenhaageni munitsipaalpolitseis on 50 jalgrattapatrulli, kes valvavad, et kõik jalgratturid oleks viisakad liiklejad. On ka kaks nädalat kestev karmanädal, kus patrullijad jagavad viisakatele jalgratturitele karmakooke. Jalgrattakultuuri aina täiustamine on oluline võimalus, mille abil üritab linnavalitsus muuta Kopenhaageni 2025. aastaks CO2 vabaks linnaks.

read more

06.02.2015   /   by admin   /  

Taani kultuur ja Taani kinnisvaralaenu kultuur

Taani kultuur ja Taani kinnisvaralaenu kultuur

Taani on tuntud oma rikkaliku kultuuri poolt, mis on ka läbi sajandite hästi säilinud. Seda maad külastades leiab igaüks kindlasti oma maitse järgi muusikat, kunsti, ajalugu, kokakunsti jne.

Mitmed Taani rahvatantsud on olemas olnud juba alates ca 1700. aastast – nagu näiteks Spillemand spil lystigt op, mida tantsitakse 25. detsembril või siis Trippevals, Emmas vals ja Sjijnmyravalsen, mis on kuulsad Taani valsid.

Kõigi aegade kõige kuulsam muinasjutukirjanik oli Hans Christian Andersen, kes sündis Taanis, Odense linnas 1805. aastal. Tema muinasjutud Pöial-Liisi, Inetu pardipoeg ja Lumekuninganna on raamatutes ja filmides tuntuks saanud üle kogu maailma. Taanlased ise peavad kõige kuulsamaks muinasjuttu Väike Merineitsi, kelle skulptuuri Kopenhaageni mereäärsel alal külastavad igal aastal kümned tuhanded turistid.

Nordyjlland´i regioonis asuvas Aalborg´i linnas valmistatakse maailma parimat akvavit´i – seal asub Skandinaaviamaade suurim veinide ja piiritusejookide valmistamise tehas ning Taani on ka maailma suurim akvavit´i eksportija kogu maailmas. Maailmakuulsad on Taani brändid Carsberg ja Lego ning kokakunsti absoluutse tipuna asub Taanis ka maailma parimaks tunnistatud restoran Noma. Suurtel globaalsetel korporatsioonidel on Kopenhaagenis oma ärikeskused. Taani on maailma toornafta tootmises 23. kohal ning riigis on välja arendatud eeskujulik tuuleturbiinide süsteem tuuleenergia maksimaalseks kasutamiseks.

Taani kinnisvaralaenu kultuur

Taanis on kõige rohkem kinnisvaralaene kogu Euroopas. See seab Taani täiesti eraldi sellest, mis on tavaline teistes Läänemaailma osades.

Eraisikute laenamine taastub vähehaaval

Taani majandus mõjutab loomulikult ka selle riigi laenukultuuri, mis omakorda on seoses kogu Euroopa majanduse olukorraga. Kuna Euroopa majandus ei ole viimasel ajal näidanud tugevaid ja usaldusväärseid märke arengust ja kasvust, siis ka Taani majanduselt arvatakse mõningase ebastabiilsuse jätkumist. Ning seetõttu on ka taanlased ise veel veidi kõhklevad kinnisvaralaenu näol uute finantskohustuste võtmise suhtes. See ettevaatus on praegusel ajal ka eraisikute kinnisvaralaenude kasvu piiravaks teguriks.

Seoses kinnisvaralaenude seiskumisega on suurenenud nõudlus „teiste“ laenutoodete järele

2013. aastal tegid vastukaaluks kinnisvaralaenudele kiirkäiku väikelaenud – nende järele oli nõudlus suurem, kui pikaajaliste ja kallimate kinnisvaralaenude järele. Kuniks taanlased mõtlesid enne kallite ostude või suurte investeeringute tarbeks kinnisvaralaenude võtmist mitu korda, toimisid väiksemad ja lühiajalised laenud seevastu topelt. Taanlased on tuntud oma kõrge elukvaliteedi poolt ning et nad saaksid oma ihaldatud elustiili jätkata ka siis, kui majanduslikud olud ei ole just kõige soodsamad, oligi just nende suhteliselt mõõdukate laenude osas nõudlus suurenenud.

Suurenenud konkurents kinnisvaralaenu pakkujate vahel on laenutaotlejale kasuks

Suurimad kinnisvaralaene väljastavad institutsioonid jagunevad Taanis kolme põhigruppi: jaepangad, hüpoteeklaenupangad ja muud innovatiivsed finantsinstitutsioonid. Sellise kolme eraldi grupi olemasolu on viinud suurenenud konkurentsini, kuigi veidi domineerivad selles osas  jaepangad. Kuniks aga konkurents nende kolme kinnisvaralaene väljastava grupi vahel kasvab, on laenutaotlejatel võimalus valida ja võrrelda erinevate finantsinstitutsioonide pakkumisi ja tingimusi. Seega on potensiaalsed kinnisvaralaenu taotlejad need, kes tekkinud olukorrast suurimat kasu lõikavad – on ju neil nüüd võimalus valida üha suurema hulga konkureerivate pakkumiste seast endale just sellised kinnisvaralaenu tingimused, mis nende vajadustele kõige paremini vastavad.

Stabiilne majandus soodustab laenamist

Euroopa ja Taani majanduse ebastabiilsuse tõttu kohaldati Euroopa Liidu Keskpanga poolt uusi ja rangemaid kinnisvaralaenu regulatsioone, mida vastavalt kohaldas kohalikele finantsasutustele ka Taani Riiklik Pank. Nende regulatsioonide eesmärk on ennetada võimaliku majanduskriisi kordumist ning loomulikult on neil otsene mõju ka kinnisvaralaenude turule. Nõudmised kinnisvaralaenu saamiseks läksid karmimaks ja loomulikult piiras see ka kinnisvaralaenude hulga kasvu. Siiski vähendas Taani Riiklik Pank intressimäärasid ja hoidis neid püsivalt väga madalatena. Sellega soovis ta kinnisvaralaenude võtmist omalt poolt stimuleerida ning vähesel määral see tal ka õnnestus.

Siiski oodatakse peatselt taas kinnisvaralaenude mahu mõningast kasvu – ja seda hoolimata sellest, et Taani tarbijad on läinud oma kulutuste suhtes väga ettevaatlikuks. Selle saavutamiseks ja eraisikute laenamise stimuleerimiseks on aga kindlasti vajalik kasvav või vähemalt stabiilne majandus ning õnneks on ka Taani taas sinnapoole teel.

Laenu kinnisvara tagasisel pakkujaks Eestis on Omalaen.ee.

read more

29.01.2015   /   by admin   /  

Mis on lubatud ja mis mitte taani kultuuriruumis elades

Mis on lubatud ja mis mitte taani kultuuriruumis elades

Väliskülaliste suhtes on taanlased sõbralikud ja sa võid ennast suhteliselt turvaliselt tunda. Enamik taanlasi ootabki turistidelt teatud “imelikku käitumist”, muidugi ei tohi päris hulluks minna. Taanis on siiski palju kirjutamata seadusi, millest nüüd räägimegi:

1. Käitumine avalikus kohas.

  • Kui lähed võõrale inimesele, tee seda väga ettevaatlikult ja viisakalt. Enamik taanlasi väldib võõrastega igasugust füüsilist kontakti.
  • Ära uhkusta oma saavustuste üle, see on taanlaste meelest väga ebaviisakas.
  • Ära võta kõike, mida vestluses öeldakse, liiga tõsiselt. Iroonia, sarkasm ja naljad surma üle on osa taani huumorist. Tihti on võõrastele segane, mida nende naljadega tegelikult öelda tahetakse.
  • Tule kohtumisele õigel ajal. See tähendab väga täpselt, ka varem pole viisakas tulla.

2. Käitumine privaatsemas seltskonnas.

  • Ära hiline rohkem kui 15 minutit.
  • Ära kasuta on mobiiltelefoni seltskonnas olles.
  • Kui olete lõpetanud söömise, on viisakas öelda “tak for mad”, tõlkes “tänan toidu eest”. Seda peetakse heas kombeks, kuid see pole võõramaalastele kohustuslik.
  • Kohtumisel on viisakas tugev käepigistus ja samaaegne silmside. Tüüpiliselt muutub kallistus tervituseks kohe, kui sind peetakse sõbraks.

3. Kuidas taanlasi närvi ajada.

  • Taanlased ei astu vestlusse võõrastega, kui nad on avalikus kohas. Nad ei hakka lihtsalt ilmast või igapäevaelust lobisema, loomulikult leidub erandeid, eriti noorte hulgas. Inimesed keskenduvad avalikus kohas oma tegemistele. Vaadeldes rongis tipptunnil ringi, näed, kuidas taanlased vaatavad kõike muud kui üksteist, nad lausa väldivad silmsidet, kasutavad telefoni, loevad lehte ja kui pole midagi käepärast, siis vaatavad lage. Kui siiski taanlast tänaval kõnetada, siis ta naeratab ja vastab lühidalt- nad tunnevad end ebamugavalt. Taanis üritatiti rongides teha vestlustsoone, kuid see häiris paljusid ja projekt lõpetati. Raha ja aja raiskamine- öeldi projekti kohta, tehke parem suuremaid ja kiiremaid ronge.
  • Ära seisa taanlasel teel peal ees. Lase inimesed mööda, ilma et nad peaks seda paluma. Lihtsalt ole oma ümbrusest teadlik, kui kusagil seisad, käi vooluga kaasas ja ole viisakas nende suhtes, kellel on raskusi liikumisel (seeniorid, rasedad, ratastoolis inimesed). Mingil juhul ei peeta viisakaks igasugust trügimist nagu näiteks Hiinas.
  • Ära räägi avalikes kohtades liiga kõvasti. See komme on küll kahjuks mobiilide populariseerumisega veidi nõrgemaks muutunud, kuid ikkagi peetakse telefoniga kõvasti rääkimist taunitavaks käitumiseks.
  • Avalik rinnaga toitmine on tavaline, kuigi on arutletud, kas seda peaks tegema avalikult kohvikutes ja restoranides. Lapsevankri jätmine poe ette koos magava imikuga on tavaline, ka kortermajade ette võib jätta magava lapse. USA-s on selliste asjade eest emasid vangi pandud.
read more

28.01.2015   /   by admin   /  

Millised on taanlased?

Millised on taanlased?

Kui külastad Taanit, märkad varsti, et taanlased on abivalmid ja usaldavad inimesed. Kuigi algul tunduvad nad vaoshoitud, on taanlased vabameelsed, hea huumorimeelega ja näevad kõiges positiivset poolt.

Tee esimene liigutus.

Välismaalane võõral maal olla on alati raske, kohalikud kombed, erinevad kultuurid- see on keeruline, kuid väga rahuldustpakkuv. Paljudele külalistele tunduvad taanlased algul väga vaoshoitud, sest nad ei taha olla pealtükkivad ega taha tungida inimeste isiklikku ruumi. Parimaks soovituseks on teha ise esimene liigutus- tervita esimesena ja naerata. varsti märkad, et taanlastele on kerge läheneda, nad on sõbralikud ja abivalmid.

Taanlased väldivad pealiskaudsust.

Üldiselt väldivad taanlased pealiskaudsust ja trende. Taanlased ei jaga tühje lubadusi ega tee asjata komplimente (kui just väga vaja pole). Viisakas ja aus lähenemine on alati parim. See ei tähenda, et taanlastel oleks nõrk huumorimeel. Naljad, eriti iroonia, moodustavad tähtsa osa taani kultuurist.

Taanlased on otsekohesed.

Kui sa tutvud mõne taanlasega, sii märkad, et nad väljendavad ennast üpriski avatult. Avatud vestlus on oluline osa taani kultuurist. Nii kodus kui koolis soovitatakse Taani lastel avaldada oma arvamust ja neid kaasatakse vestlustesse kõikidel teemadel, kui nad on piisavalt vanad, et nende teemade kohta küsida oskavad. Taanlased ütlevad, mida mõtlevad, ja asuvad kohe asja kallale.

Taanlased on täpsed.

Kuigi enamik taanlasi on sõbralikud ja naudivad seltskonda, siis nad jälgivad teatud formaalsusi. Näiteks on taanlased täpsed ja punktuaalsed. Kui tahad sõpradega kohtuda, siis tuleks see enne kokku leppida. Lihtsalt sõbra ukse taha ilmumist peetakse ebaviisakaks, taanlased ise nii ei teeks. Kui kohtumine on kokku lepitud kella viieks, siis peaksid olema kohal kell viis, isegi kui tegemist on mitteametliku üritusega.

Hygge.

Kui sul saavad taanlaste seltskonnas teemad otsa, siis küsi neilt, mis on “hygge”. See ei aita sul mitte ainult taani kultuuri kohta palju õppida, vaid saad ka plusspunkte taanlaste kõige olulisema sotsiaalse nähtuse vastu huvi tundmise eest. Seda on raske seletada, mis “hygge” on. See on teatud soojus, mugavus, hea tunne, kui oled koos inimestega, kes sinust hoolivad ja sööd ning jood koos nendega.

Ka koht võib olla “hyggeligt” ja inimene võib olla ”hyggelig”, kui nendest õhkub head tunnet. Võid ka teistele head soovida, öeldes “hyg dig”, olgu sul “hygge” tunne. Sellel on teatud seos põhjamaaliku ilmaga. Pimedatel talveõhtutel tekitavad taanalsed „hygget” küünaldega- kodudes, baarides, restoranides. Vilkuvad tuled tekitavad intiimse meeleolu, mida taanlased armastavad. Paljudel kultuuridel on sellised soojad ja head tunded, kuid taanlaste jaoks on “hygge” unikaalne.

read more

26.01.2015   /   by admin   /  

Taani fotokultuuri raudvara Morten Germund´i lemmikud on Canon peegelkaamera ja Canon objektiiv

Taani fotokultuuri raudvara Morten Germund´i lemmikud on Canon peegelkaamera ja Canon objektiiv

Taani fotograaf Morten Germund teeb põhiliselt portree-, moe- ja dokumentaalpilte ning töötab nii Taanis kui ka mujal üle kogu maailma. Tema unistuseks on alati olnud olla fotokunstnik ja jäädvustada maailma ning selles leiduvaid lugusid, keskendudes seejuures inimestele ja nende elukeskkonnale.

Praktika vormis meistriks

2014. aastal lõpetas Morten Germund bakalaureusekraadiga Danish School of Journalism’i.  Seda peetakse maailma parimaks fotoajakirjanike kooliks ja sealt saadav haridus kombineerib koolikursused pooleteistaastase tööpraktikaga kohaliku ajalehe juures. Morten praktiseeris Taani suurimas päevalehes Berlingske, kus tal oli õnn töötada koos maailma parimate juhtivate fotoajakirjanikega ja neilt õppida. Töö ajalehes andis talle võimaluse katsetada erinevate fotograafiastiilidega ja otsustada, millist suunda oma fotograafias arendada. Ta tegi hulgaliselt fotoreportaaže ning see andis talle hindamatuid kogemusi.Ühtlasi on ta oma tööde eest saanud ka mitmeid rahvusvaheliselt tunnustatud auhindu: POYI, Prix de la Photography Paris, Sony Photo World Awards ja Danish Picture of the Year, kirjutades oma nime sellega Taani fotokultuuri sisse suurte tähtedega.

Lai valik Canon objektiive alati kaasas

Morten Germund püüab oma stiiliga tuua piltidesse sisse poeesiat ja emotsiooni: püüda sekundit enne silmapilgutust, peaaegu naeratust, pisarat, mis ei ole veel voolanud, sisemist mõtet, mis ei ole veel kujunenud ja mis põhiline – kujutada inimest nii nagu ta tegelikult on. Üks foto räägib rohkem kui tuhat sõna ja kui seda õigesti teha, siis annab see vaatajale unikaalse ja poeetilise emotsiooni.

Tema vana Domke kaamerakott väljendab seda, et ta harrastab erinevaid fotograafia stiile –  stuudioportreest ja moefotost kuni kiire sõiduni välismaale fotoreportaaźi tegema. Morteni lemmikud on Canon peegelkaamera ja Canon objektiiv, seega on tema fotokotis alati olemas:

Kaamerad: Canon peegelkaamera 5D mark III ja Canon peegelkaamera 5D mark II. Mõnikord kasutab ta ka keskmise formaadiga Pentax 6/7 ja vahel nostalgilises filmile pildistamise tujus ka Olympus mju II. Talle meeldib pildistamise aeglane ja fokusseeritud protsess.

Objektiivid: teised fotograafid eelistavad enamasti väga kalleid Canon objektiive, aga Morten kasutab odavamaid Canon objektiive: Canon objektiiv 35mm f/2, Canon objektiiv 50mm f/1.8, Canon objektiiv 28mm f/1.8 ja Canon objektiiv 40mm f/2.8. Talle meeldib Canon objektiivide kvaliteetne, teravat fokusseerimist võimaldab klaas. Ainuke probleem on, et töö rohkuse tõttu kulub tal 3-4 Canon objektiivi aastas.

read more

25.01.2015   /   by admin   /  

Taani arhitektide maailmakuulus looming

Taani arhitektide maailmakuulus looming

Taani arhitektid on üle maailma kuulsad oma arhitektuuriliste meistriteoste poolest. Kuulsaimad taanlaste poolt loodud hooned on Otzoni Sydney ooperimaja ja Von Spreckelseni La Grande Arche de la Défence Pariisis. Kopenhaagenis ja paljudes teistes Taani linnades võid leida kauneid Taani arhitektuuripärleid, nii modernseid kui ka Taani ajaloos olulisi hooneid, mis kannavad endas Taani arhitektuuripärandit.

Sydney ooperimaja

Sydney ooperimaja ei asu küll taani kultuuriruumis, kuid on ikkagi tuntud kui kaunis arhitektuuriikoon. Sellest on saanud nii Sydney tunnusmärk kui ka terve Austraalia sümbol. Hoone on projekteeritud Taani arhitekti Jørn Utzoni poolt, kelle järelvalve all on ka hoone ehitatud. Kuna ehitise projekt oli praktikas väga raskesti teostatav, siis pidi Jørn Utzon ja tema inseneridest meeskond planeerima seda aastaid ning tegema projektis mitmeid olulisi muudatusi, et hoone ehitamine saaks jätkuda. Kahjuks sattus ta poliitilise võitluse hambusse ning vallandati poole ehituse pealt, kuna kulud tulid suuremad kui algselt planeeritud. Projekt läks maksma planeeritud 7 miljoni dollari asemel 100 miljonit. Sisekujunduse projekti muudeti korduvalt ning Utzoni tähelepanuväärsest sisekujundusest ei jäänud palju järele. Peale vallandamist ei külastanud Utzon kunagi Sydney ooperimaja. Sellegipoolest on Sydney ooperimajast saanud üks tähtsaimaid Austraalia vaatamisväärsusi ja maailma suurimaid kultuurikeskusi.

La Grande Arche de la Défence

Pariisis võite külastada La Grande Arche de la Défence’i, mis on tuntud ka kui Suur Kaar. Selle modernse kaare projekteeris Taani kultuuri tähtis esindaja arhitekt Johann Otto von Spreckelsen. Suur Kaar asub La Defence’i äripiirkonnas. Sellest on saanud tuntud Pariisi vaatamisväärsus ja on saanud modernse ja rikka Prantsusmaa sümboliks.

Must Teemant

Must Teemant on modernne hoone, mis asub Kopenhaageni rannajoonel, olles üheks sümboliks Taani kultuuris. See arhitektuuri meistriteos on loodud schmidt hammer lasseni poolt ning ehitas Moe & Brødsgaard. Schmidt hammer lassen on rahvusvaheline Taani arhitektide poolt loodud arhitektuurifirma. Hoonel on selged piirjooned ja hoone pind on kaetud lihvitud musta graniidiga. Hoone must helkiv pind peegeldab vett, päikest, pilvi ja kogu ümbrust, mis teeb hoone vaatlemise veelgi huvitavamaks.

ARoS Aarhusi Kunstimuuseum

ARoS on kunstimuuseum Aarhusis. Kuubikujuline ARoS hoone on tuntud kauni interjööri, suure keerdtrepi ja eredate ruumide poolest. Hoone projekteerisid taas schmidt hammer lasseni arhitektid. Pärast lisainvesteeringuid lisati hoonele suurepärane katuselaiendus. Lisandunud hooneosa nimi on Vikerkaare Panoraam. Sellest on saanud külastajate lemmikosa. Panoraamis võite vaadelda Aarhusi linnaosi erinevates värvides.

Kopenhaageni ooperimaja

Kopenhaageni ooperimaja on üks maailma kalleimaid ooperimaju, mille ehitamiseks kulus üle 500 miljoni dollari. Ta on koduks Taani rahvusooperile ning seal esitletakse nii ooperit, teatrit kui ka kontserte. Hoone asub Kopenhaageni sadamaalal Holmeni saarel. Ooperi teeb veel eriliseks see, et see ehitati Mc-Kinney Møllers Fondi poolt ning annetati Taani riigile kui tähtis Taani kultuuri kants.

Loovad Taani arhitektid

Taani arhitektid on jätnud oma modernse loominguga võimsaid jälgi nii Taani kui teiste riikide kultuuriruumi. Iga hoonega üritavad nad luua midagi uut ja innovatiivset. Hetkel on eriti olulisel kohal loodusesõbralikud lahendused nii eramajades kui kontorites.

read more

24.01.2015   /   by admin   /   ,

Taani džässi ajalugu

Taani džässi ajalugu

Kuuekümnendatel oli Kopenhaagen Euroopa džässipealinn, kus resideerusid sellised nimed nagu Stan Getz, Dexter Gordon ja Kenny Drew. Tänapäeval on Kopenhagen Jazz Festival üks suurimatest džässifestivalidest Euroopas, kus käib igal aastal kahesaja viiekümne tuhande külastaja ringis. Taanis tutvustati džässi juba kahekümnendatel, kuid see sai populaarseks alles svingmuusika perioodil, mis toimus kolme- ja neljakümnendatel. Üks esimesi tulihingelisi džässifänne oli arhitekt, disainer ja sotsiaalkriitik Poul Henningsen, kes nägi muusikas võimalust võidelda Taanis kultuuris valitseva konservatiivsusega. Üheks tuntud looks sellest perioodist on Taani lugu “Hot Hot”, mida laulis selle ajastu üks tunutmaid taani lauljatare ja näitlejaid Marguerite Viby.

Džässipealinn

Kui algas bebopi ajastu ja eksperimendid viie- ja kuuekümnedate džässis, sai alguse suur radikaalse moderniseerimise periood. Juhuse tahtel oli Kopenhaagenil selles oma suur osa. Kuuekümnendatel aastatel leidsid paljud tuntud Ameerika džässmuusikud, näiteks Dexter Gordon, Stan Getz, Ben Webster, Thad Jones ja Kenny Drew, teise kodu Kopenhaagenis. Nende lemmiklava oli nüüdseks legendaarses Jazzhouse Montmartres, mis avati 1959. aastal. Samal ajal sooritasid rahvusvahelise läbimurde taani muusikud Alex Riel, Niels-Henning Ørsted Pedersen and Palle Mikkelborg. Kombinatsioon kahest sündmusest tõi kaasa murdelise aja taani kultuuris, kus Kopenhaagenit hakati pidama Euroopa džässipealinnaks.

Kopenhaageni džässifestival

Džässi populaarsuse kasv Taanis tõi kaasa 1979. aastal Kopenhaageni džässifestivali loomise. Festival sai alguse tegelikult juba 1964. aastal, kui  Thelonius Monk, Miles Davis jpt esinesid Tivoli Gardensis iga-aastasel kontserdil. Festival toimub igal aastal juulis, kestab 10 päeva ning koosneb umbes 1000 kontserdist sajal erineval laval. Festivalil on  umbkaudu 250000 külastajat. Kopenhaageni unikaalne džässiajalugu on faktoriks, miks Taani džässifestival on üks parimaid maailmas- mitmed vabaõhulavad, mis asuvad otse linnasüdames, koos Kopenhaageni rekordilise kohvikute arvuga. Kõik see loob unikaalse atmosfääri, täites linna džässiga hommikust kuni hiliste õhtutundideni. Maailma parimaid džässiartiste saab kuulata Kopenhaageni Kuninglikus teatris, Kopenhaageni Ooperimajas, tuntud  Jean Nouvel Koncerthuse hoones jne. Kuna suvel liiguvad pered ringi koos lastega, on seal ka Dzäass Lastele eriprogramm, mis peale muusika sisdaldab ka tsirkust, käsitööringe ja karaoket.

Taani džäss tänapäeval

Taani džässmuusika on ka tänapäeval väga oluline osa taani kultuurist ning kogub palju toetajaid. Kahjuks sai dzässikogukond tugeva löögi 2005. aastal, kui suri Taani džässilegend bassimängija Niels Henning Ørsted Pedersen. Õnneks on Taanil veel sellised kuulsad dzässimuusikud nagu Niels Lan Doky, Chris Minh Doky, Alex Riel ja Jacob Bro, keda peetakse rahvusvahelisel areenil taani džässikultuuri tugevateks esindajateks. Kuuekümnendate kuldset aega, mil Kopenhaagen oli Euroopa džässipealinn, ei ole taani kultuuris unustatud. Selle perioodi mälestuseks on pealinnas linnaosa, kus tänavad on nimetatud ajastu kuulsate Kopenhaagenis elanud džässmuusikute järgi. Tänavad pühitseti sisse 2010. aastal Kopenhaageni lõunapoolses osas.

read more

23.01.2015   /   by admin   /  

Taani muusika: lubatud vaid tütarlastele

Taani muusika: lubatud vaid tütarlastele

Tundub, et hetkel domineerivad globaalsel muusikaturul naised. kes esimest korda popmuusika ajaloos müüvad rohkem plaate kui mehed. 2013. aastal oli Ameerika kümnest kõige müüdumast albumist kuus loodud naisartistide poolt. Taanis on tegemist sarnase trendiga ning esile on tõusnud mitmeid väga andekaid naissoost lauljaid ja autoreid, kes domineerivad nii Taani singli- kui ka albumimüügi edetabelites. Meie loetelus on viis hetke popimat Taani lauljannat.

AGNES OBEL (sündinud 28. oktoobril 1980. aastal.) Laulja ja laulukirjutaja, kes andis välja oma esimese albumi “Philharmonics” 2010. aastal. Teda kiidavad nii Taani kui maailma muusikakriitikud ning teda kirjeldatakse kui melanhoolse klassikalise folgi esindajat.

Tema album “Philharmonics” on olnud esimesel kohal Taani ja Belgia edetabelites ja top10-s Prantsusmaal ning Hollandis. Tema esimene singel “Riverside” võitis Taani parima laulu auhinna 2011. aastal. Taani muusikaauhindade galal 2011. aastal võitis ta viis auhinda: parim album, parim popartist, parim debüüt, parim naislaulja ja parima laulu autor. Teise albumi nimeks sai „Aventine“, mis avaldati 2013. aastal. Hetkel tegeleb Agnes oma kolmanda albumi loomisega.

MEDINA (tegelik nimi Andrea Fuentealba Valbak, sündinud 30. novembril 1982.a.) on Taani-Tšiili popi, tantsumuusika ja R&B laulja ja laulukirjutaja. Ta sai esimest korda kuulsaks 2008. aastal lauluga “Kun for mig”, mis tähendab eesti keeles ‘ainult minule’. Laul oli 6 nädalat Taani singlimüügi tabelis esimesel kohal ja müüs lõpuks kolmekordse plaatinumi. Peale seda on tal olnud 6 esikoha singlit Taanis ja ta on tuntud ka Saksamaal, Šveitsis ning Austrias. Nüüdseks on ta välja andnud 3 albumit.

OH LAND (sündinud 02. mail 1985. aastal) on Taani laulja ja laulukirjutaja ning produtsent. Teda peetakse Taani electropopi kalendritüdrukuks. Nüüdseks on ta valinud endale elukohaks Brooklyni linnaosa New Yorgis. Lauljatar on ekstentriline nagu Björk, moediiva nagu Grace Jones ja Skandinaavia supermodelli hoiakuga. Olles Taanis juba väga tuntud, üritab ta murda ka Ameerika turule ning nii allkirjastas ta lepingu Sir Elton Johniga. 2011. aasta album “Oh Land” müüs Taanis plaatinumi.

TINA DICKOW (sündinud 14. oktoobril 1974. aastal) on üks Taani populaarsemaid naislauljaid. Tema muusikat kirjeldatakse kui segu Tracy Chapmani, Leonard Coheni and Bob Dylani muusikast. Ta on seni avaldanud 9 albumit, viimane neist  “Whispers” 2014. aastal. Ta on avaldanud kuulsa rahvusvahelise hiti “Home” koos bändiga ZERO7. Tina on valitud Taani parimaks lauljaks juba kolmel korral.

FALLULAH (sündinud 6. veebruaril 1985. aastal) on laulja ja laulukirjutaja Maria Apetri lavanimi. Teda on tihti võrreldud briti naislauljatega, näiteks Florence & the Machinega, Adele ja Bat for Lashesiga. Tema debüütsingel oli “I Lay My Head”, mis oli Taanis suur hitt ja on esindatud albumil “The Black Cat Neighbourhood”. Ta kirjeldab oma muusikat kui segu indie rockist ja Balkani tanstumuusikast koos väikese folgi lisandiga. Teine album “Escapism” ilmus 2013. aastal.

read more

22.01.2015   /   by admin   /   ,

Mis on Taani kultuur?

Mis on Taani kultuur?

Paljudel taanlastel on raske defineerida, mis on tüüpiliselt taanlaslik. Enamus arvab, et kõige tähtsam Taanile tüüpiline omadus on demokraatia, ajalooga või omavahelise suhtlusega seotud. Muidugi on mõned traditsioonid, mis on ainult Taaniga seotud. Nendest ongi alljärgnevalt juttu.

Toit

Pea igas Taani linnas võite leida “Pølsevogn’i”, mis tähendab vorstikäru. Nad serveerivad traditsioonilisi Taani hotdoge erinevates variatsioonides. Taanlased joovad tavaliselt hotdogi kõrvale šokolaadipiima. Koduste toitude traditsiooniks on “smrrebrød”, mis on lahtine võileib koos lihapallidega. Samuti on traditsiooniline “hakkebøf”, mis on burger, mida serveeritakse koos kartulite, kastme ja praetud sibulatega. Üldiselt toituvad taanlased tervislikult ja kliendid on väga teadlikud selle suhtes, mida nad tarbivad. Sellepärast ongi Taani ökoloogilise toidu turg üks maailma suurimaid. Koolis serveeritakse tavaliselt 3 einet päevas: hommiku-, lõuna- ja õhtusöök. Tüüpiliselt on tegemist buffet-stiilis serveeringuga. Paljud koolid pakuvad lõunasöögiks sooja toitu ja õhtusöögiks külmlauda. Kui lastel on toitumise piiranguid seoses allergiate, usuliste tõekspidamiste või seoses veganiga, siis tuleb sellest kindlasti kooli informeerida.

Alkohol

Taanis on lubatud tarbida ja osta kauplustest (aga mitte pubidest ja baaridest) alkoholi 16. eluaastast alates. Enamikel taanlastest on esimene kogemus alkoholiga varajases teismeeas ning see on loomulik osa nende sotsiaalsest käitumisest ning peokultuurist. Paljudele välismaalastele on see väga üllatav, et Taani noored tõesti pidutsevad hommikuni. Koolides on siiski keelatud tööpäevadel alkoholi tarbida. Narkootikumid on keelatud ning nende kasutamise puhul visatakse koolist välja.

Sport

Taanlased armastavad sporti. 75% lastest ja 50% täiskasvanutest tegelevad vabal ajal spordiga.

Taanis on enim spordirajatisi ühe inimese kohta Euroopas. Osalemine spordiüritustel on heaks viisiks kohata uusi inimesi, selleks on paljudel ülikoolidel kinnised spordirajatised, et õpilased saaksid seal omavahel tutvuda. On ka privaatsed spordiklubid, mille liikmeks olemine on tihti päris kallis.

Hygge”

“Hygge” on taani kultuuri oluline osa. Sõna on raske tõlkida, kuid see on seotud lähedaste ja sõpradega koos ajaveetmisega ning nendega koos toidu ja jookide nautimisega.

Huumor

Huumor on taanlaste üks põhielemente, kuid siin käivad huumor ja iroonia käsikäes. Irooniast arusaamine on tähtis osa taanlase hinge mõistmisel. Vahel on taanlasi vestluses raske mõista, sest nad kasutavad vestluses ohtralt irooniat. Sellises situatsioonis ei tasu karta, küsi kindlasti üle, kas oli tegemist irooniaga. Ka eneseiroonia on oluline osa taanlaste mentaliteedist, seega kui tunned, et sinu üle tehakse nalja, siis see ei pruugi nii olla.

Jantelov”

“Jantelov” on eriline osa Skandinaavia kultuurist. See mõiste tuli kasutusele 1920. aastatel Aksel Sandemose romaanist. Jante seadus (Jante law) on grupp, mis kritiseerib üksikisiku edu ja saavutusi, seoses sellega ei kohta sa eriti taanlasi, kes oma saavutustest räägiks.

Muusika

Taani on tuntud oma muusikafestivalide poolest. Suvel on valida rocki, folgi ja džässmuusika vahel. Tuntuimad festivalid on Roskilde Festival, Skanderborg Festival, The Folk Festival Tønderis ja Kopenhagen Jazz Festival.

read more