Taani on tuntud oma rikkaliku kultuuri poolt, mis on ka läbi sajandite hästi säilinud. Seda maad külastades leiab igaüks kindlasti oma maitse järgi muusikat, kunsti, ajalugu, kokakunsti jne.
Mitmed Taani rahvatantsud on olemas olnud juba alates ca 1700. aastast – nagu näiteks Spillemand spil lystigt op, mida tantsitakse 25. detsembril või siis Trippevals, Emmas vals ja Sjijnmyravalsen, mis on kuulsad Taani valsid.
Kõigi aegade kõige kuulsam muinasjutukirjanik oli Hans Christian Andersen, kes sündis Taanis, Odense linnas 1805. aastal. Tema muinasjutud Pöial-Liisi, Inetu pardipoeg ja Lumekuninganna on raamatutes ja filmides tuntuks saanud üle kogu maailma. Taanlased ise peavad kõige kuulsamaks muinasjuttu Väike Merineitsi, kelle skulptuuri Kopenhaageni mereäärsel alal külastavad igal aastal kümned tuhanded turistid.
Nordyjlland´i regioonis asuvas Aalborg´i linnas valmistatakse maailma parimat akvavit´i – seal asub Skandinaaviamaade suurim veinide ja piiritusejookide valmistamise tehas ning Taani on ka maailma suurim akvavit´i eksportija kogu maailmas. Maailmakuulsad on Taani brändid Carsberg ja Lego ning kokakunsti absoluutse tipuna asub Taanis ka maailma parimaks tunnistatud restoran Noma. Suurtel globaalsetel korporatsioonidel on Kopenhaagenis oma ärikeskused. Taani on maailma toornafta tootmises 23. kohal ning riigis on välja arendatud eeskujulik tuuleturbiinide süsteem tuuleenergia maksimaalseks kasutamiseks.
Taani kinnisvaralaenu kultuur
Taanis on kõige rohkem kinnisvaralaene kogu Euroopas. See seab Taani täiesti eraldi sellest, mis on tavaline teistes Läänemaailma osades.
Eraisikute laenamine taastub vähehaaval
Taani majandus mõjutab loomulikult ka selle riigi laenukultuuri, mis omakorda on seoses kogu Euroopa majanduse olukorraga. Kuna Euroopa majandus ei ole viimasel ajal näidanud tugevaid ja usaldusväärseid märke arengust ja kasvust, siis ka Taani majanduselt arvatakse mõningase ebastabiilsuse jätkumist. Ning seetõttu on ka taanlased ise veel veidi kõhklevad kinnisvaralaenu näol uute finantskohustuste võtmise suhtes. See ettevaatus on praegusel ajal ka eraisikute kinnisvaralaenude kasvu piiravaks teguriks.
Seoses kinnisvaralaenude seiskumisega on suurenenud nõudlus „teiste“ laenutoodete järele
2013. aastal tegid vastukaaluks kinnisvaralaenudele kiirkäiku väikelaenud – nende järele oli nõudlus suurem, kui pikaajaliste ja kallimate kinnisvaralaenude järele. Kuniks taanlased mõtlesid enne kallite ostude või suurte investeeringute tarbeks kinnisvaralaenude võtmist mitu korda, toimisid väiksemad ja lühiajalised laenud seevastu topelt. Taanlased on tuntud oma kõrge elukvaliteedi poolt ning et nad saaksid oma ihaldatud elustiili jätkata ka siis, kui majanduslikud olud ei ole just kõige soodsamad, oligi just nende suhteliselt mõõdukate laenude osas nõudlus suurenenud.
Suurenenud konkurents kinnisvaralaenu pakkujate vahel on laenutaotlejale kasuks
Suurimad kinnisvaralaene väljastavad institutsioonid jagunevad Taanis kolme põhigruppi: jaepangad, hüpoteeklaenupangad ja muud innovatiivsed finantsinstitutsioonid. Sellise kolme eraldi grupi olemasolu on viinud suurenenud konkurentsini, kuigi veidi domineerivad selles osas jaepangad. Kuniks aga konkurents nende kolme kinnisvaralaene väljastava grupi vahel kasvab, on laenutaotlejatel võimalus valida ja võrrelda erinevate finantsinstitutsioonide pakkumisi ja tingimusi. Seega on potensiaalsed kinnisvaralaenu taotlejad need, kes tekkinud olukorrast suurimat kasu lõikavad – on ju neil nüüd võimalus valida üha suurema hulga konkureerivate pakkumiste seast endale just sellised kinnisvaralaenu tingimused, mis nende vajadustele kõige paremini vastavad.
Stabiilne majandus soodustab laenamist
Euroopa ja Taani majanduse ebastabiilsuse tõttu kohaldati Euroopa Liidu Keskpanga poolt uusi ja rangemaid kinnisvaralaenu regulatsioone, mida vastavalt kohaldas kohalikele finantsasutustele ka Taani Riiklik Pank. Nende regulatsioonide eesmärk on ennetada võimaliku majanduskriisi kordumist ning loomulikult on neil otsene mõju ka kinnisvaralaenude turule. Nõudmised kinnisvaralaenu saamiseks läksid karmimaks ja loomulikult piiras see ka kinnisvaralaenude hulga kasvu. Siiski vähendas Taani Riiklik Pank intressimäärasid ja hoidis neid püsivalt väga madalatena. Sellega soovis ta kinnisvaralaenude võtmist omalt poolt stimuleerida ning vähesel määral see tal ka õnnestus.
Siiski oodatakse peatselt taas kinnisvaralaenude mahu mõningast kasvu – ja seda hoolimata sellest, et Taani tarbijad on läinud oma kulutuste suhtes väga ettevaatlikuks. Selle saavutamiseks ja eraisikute laenamise stimuleerimiseks on aga kindlasti vajalik kasvav või vähemalt stabiilne majandus ning õnneks on ka Taani taas sinnapoole teel.