Taani jalgrattakultuur on pea sama vana kui jalgratas ise. Kopenhaageni elanikud on sõitnud jalgrattaga tööle juba aastast 1880. Juba siis oli see kiireim, lihtsaim ja keskkonnasõbralikem viis linnas ringi liikuda. Aasate jooksul on jalgratta nimetus ja välimus on muutunud. Algselt sai jalgratas (bicycle) oma nimetuse 1871. aastal Briti insenerilt James Starleylt. See jalgratas, tuntud ka kui “penny-farthing”, oli suure esirattaga ja pisikese tagarattaga. Jalgratas oli väga ohtlik ja ebapraktiline. Modernse kujuga jalgratas leiutati mõni aasta hiljem 1885. aastal: see osutus lihtsaks, kiireks ja praktiliseks.
Kopenhaagenis arenes jalgratta-kultuur
Kopenhaagenis suurenes jalgrataste populaarsus eriti 1920. ja 1930. aastatel. Kopenhaageni tänavatel võis kohata inimesi kõikidest ühiskonnaklassidest külg külje kõrval jalgrattaga sõitmas. Keskklassi koduperenaine sõitis jalgrattaga toidupoodi, rikas pankur läks jalgrattaga tööle ja noor käsitöömeister vedas jalgrattaga on kaupu.
Asjad muutusid Teise maailmasõja ajal. 1950. aastatel tuli turule palju uut tehnoloogiat ning jalgrattad pandi kuuri paremat aega ootama. Kopenhaageni elanikud vahetasid oma jalgrattad mopeedide ja mootorrataste vastu ja kui linnaplaneerijad hakkasid 1960. aastatel uusi teid planeerima, siis jalgratturite huvidega ei arvestatud. Selle asemel nähti palju tanklaid, laiu kiirteid ja kõrgeid pilvelõhkujaid.
1970. aastate õlikriis tegi sellele suunale kiire lõpu. Võeti kasutusele “autovabad pühapäevad” ja jalgratturid protesteerisid linnade autostumise vastu. Palju valisid jalgratta auto asemel.
Jalgrattalinna tulevik
Kopenhaagen sai oma esimese jalgrattaraja juba 1910, kuid enamik radadest on ehitatud viimase kahekümne viie aasta jooksul. Tänapäeval läheb 50% Kopenhaageni elanikest jalgrattaga tööle. Ja suur osa neist teeb seda aasta ringi, nii vihma kui lumega. Kopenhaagenis on rohkem jalgrattaid kui elanikke, kokku umbes 400 kilomeetrit jalgrattateid, mille hulgast võib leida maailma kõige tihedamini kasutatava jalgratta tee, mida kasutab igapäevaselt 40 000 jalgratturit.
Viimastel aastatel on linn loonud mitmeid jalgrattamarsruute, mis võimaldavad jalgratturil sõita läbi terve linna ja tee peale jäävad mitmed rohelust täis peatuskohad.
Infrastruktuur pole ainus teema, millega Kopenhaageni linnavalitsus hetkel jalgrattakultuuri arendades tegeleb. Kopenhaageni munitsipaalpolitseis on 50 jalgrattapatrulli, kes valvavad, et kõik jalgratturid oleks viisakad liiklejad. On ka kaks nädalat kestev karmanädal, kus patrullijad jagavad viisakatele jalgratturitele karmakooke. Jalgrattakultuuri aina täiustamine on oluline võimalus, mille abil üritab linnavalitsus muuta Kopenhaageni 2025. aastaks CO2 vabaks linnaks.